6.1 Reguleerimisala

Hindamisjuhend sätestab:
põhiharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise korra;
käitumise ja hoolsuse hindamise korra;
õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise korra;
järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja korra.

6.2 Hindamise alused

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse Maidla Kooli õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise aluseks on kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuded.
(3) Kui õpilasele on vastavalt kehtivale korrale koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
(4) Oskusainete (muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus ja kehaline kasvatus) hindamisel arvestatakse õpilase individuaalsust.
(5) Alates 1. septembrist 2016 hinnatakse esimeses kooliastmes (va 1. klass) oskusaineid (muusika, kunstiõpetus, tööõpetus, kehaline kasvatus) A „arvestatud” või MA „mittearvestatud”.

6.3 Hindamise eesmärk

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
• anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada tema arengut;
• innustada õpilast sihikindlalt õppima ning suunata tema enesehinnangu kujunemist;
• suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
• anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
• suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
• motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

6.4 Hindamisest teavitamine

(1) Maidla Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus on osa Maidla Kooli õppekavast.
(2) Õpilane ja/või tema eestkostja saavad õpilase hinnete kohta teavet e-koolist, õpilaspäevikust, aineõpetajalt ja/või klassijuhatajalt.
(3) Iga tööpäeva lõpuks kannavad õpetajad e-kooli hinded, hilinemised, puudumised, tunnikirjeldused ja kodused ülesanded.
(4) Kool teavitab õpilast trimestrihinnetest 3 korda õppeaastas e-kooli ja klassitunnistuse vahendusel. Klassitunnistuse saab õpilane trimestrite ja õppeaasta lõpus.
(5) Kool annab tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta vähemalt 3 korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras.

6.5 Kujundav hindamine

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid, käitumist, antakse tagasisidet õpilase senistest tulemustest ning vajakajäämistest, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega, toetab õpilase arengut ning sisaldab ettepanekuid edaspidiseks tegevuseks.
(2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist/kirjalikku tagasisidet õppeainet puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad kooli töötajad õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning kooli kodukorraga.
(3) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada õpilase oskust eesmärke seada ning oma õppimist/käitumist analüüsida ja tõsta õpimotivatsiooni.
(4) Klassijuhataja viib vähemalt üks kord kooliaasta jooksul läbi arenguvestluse õpilase ja/või tema seadusliku esindajaga. Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut, tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.
(5) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi.

6.6 Teadmiste ja oskuste hindamine.

(1) Trimestri algul teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab aineõpetaja õpilase suuliste vastuste (esitluste), kirjalike ja praktiliste tööde alusel.
(2) Kontrolltöö toimumise aja kannab aineõpetaja kontrolltööde graafikusse e-koolis hiljemalt nädal enne töö toimumist. Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö (kokkuleppel õpilastega kaks), nädalas kuni kolm kontrolltööd. Kui kontrolltööd ei saa mõjuvatel põhjustel õigel ajal teostada, lepitakse õpilastega kokku selleks sobiv aeg.
(3) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis:
• hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid;
• hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
• hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
• hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
• hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
(4) Viiepallisüsteemis hinnatavate kirjalike vastuste koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, hinnatakse õpilast, kes on saavutanud maksimaalsest võimalikust punktide arvust:
Hindega „5“ 90-100%
hindega „4” 75–89%,
hindega „3” 50–74%,
hindega „2” 20–49%
hindega „1” 0–19%.

(5) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku
või praktilist tööd, suulist vastust (esitlust), hinnata hindega „nõrk“.
(6) Sõnalisi hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud” võib kasutada valikainete ja oskusainete (muusika, kunst, tööõpetus) hindamisel ning liikumisõpetuses tervislikel põhjustel vabastatud õpilase hindamisel arvestades põhjuse eripära, kui õpilane on omandanud vajalikud teadmised või oskused.

6.7 Hindamine 1. klassis

(1) 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes suulist ja/või kirjalikku sõnalist hinnangut. Sõnaliselt hinnatakse õpilase kuulamisoskust, tähelepanu, aktiivsust õppetunnis, iseseisvust, korraarmastust, kohusetunnet, sõbralikkust ning viisakat käitumist. Hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangud sätestatakse õppeaineti kooli õppekava lisades, ainekavades.
(2) Maidla kooli 1. klassis hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi vähemalt esimesel ja teisel poolaastal kõikides õppeainetes suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid andes. Hinnangute andmine on igapäevane. Domineeriv on kujundav hindamine (kujundavate hinnangute andmine). Kokkuvõtvaid hinnanguid nõutavate õpitulemuste saavutamise kohta antakse välja klassitunnistus vähemalt kaks korda õppeaastas (jõuludeks ja õppeperioodi lõpus enne suvevaheaega).
(3) Sõnaline hinnang väljendab:
1) millises osas on õpilane soovitud tulemused saavutanud;
2) millises osas on vajakajäämisi;
3) kuidas saavutatu seondub õpilase varasemate õpitulemuste ning tema võimete ja vajadustega.
(4) Sõnalise hinnangu skaala:
1) „Väga tubli“ – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.
2) „Tubli“ – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
3) „Võib rahule jääda“ – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, kuid esineb mõningaid puudusi ja eksimusi, põhioskused on omandatud lünklikult ja teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab abistamist ja juhendamist.
4) „Peab veel palju harjutama“ – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemustes esineb palju puudusi, põhioskusi ei ole täielikult omandatud ja teadmisi ei osata praktilises tegevuses rakendada. Õpilane vajab pidevat abistamist ja juhendamist.

6.8 Järelevastamine ja järeltööde sooritamine

(1) Kui õpilase suulist vastust (esitlust) kirjalikku või praktilist tööd on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
(2) Kui õpilasel on jäänud töö kokkulepitud ajal esitamata/tegemata, kantakse e-kooli märge „!“. Õpilastele antakse võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Kui tegemata töö ei ole kokkulepitud ajaks järele vastatud, muudab õpetaja selle hindeks „1“ („nõrk“).
(3) Positiivse töö uuesti tegemine toimub kokkuleppel aineõpetajaga.
(4) Kui õpilane on töö tegemise ajal mõjuvatel põhjustel puudunud, siis antakse võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Õpilase initsiatiivil lepitakse õpetajaga kokku uus töö tegemise aeg.
(5) Üldjuhul peavad järeltööd olema sooritatud mitte hiljem kui nädal enne trimestri lõppu.

6.9 Hinnete märkimine

(1) Hinded märgitakse e-kooli järgmiselt:

* Numbriline hinne viiepallisüsteemis – õigeaegselt sooritatud töö.
* „!“ – esitamata või õigeaegselt sooritamata töö.
* „*“ numbriline hinne – puudulik töö on sooritatud vastavale hindele.
* V – vabastatud kehalisest koormusest tervislikel põhjustel.
* A – arvestatud (teadmised ja oskused on omandatud).
* MA – mittearvestatud (teadmised ja oskused on jäänud omandamata).
* X – kooli esindamine õppetöö ajal

(2) Käitumine ja hoolsus

* E - eeskujulik
* H - hea
* R - rahuldav
* MR - mitterahuldav

6.10 Kokkuvõttev hindamine

(1) Kokkuvõttev hinne on trimestri- ja aastahinne.
(2) 1. klassis kasutatakse kokkuvõtva hindamisena kirjaliku sõnalise hinnangu andmist, millel puudub numbriline ekvivalent.
(3) Kokkuvõttev hinne pannakse välja trimestri lõpus antud perioodil saadud hinnete alusel.
(4) Aastahinne pannakse välja õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeaasta lõppu.
(5) Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“ või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, võib koostada selles õppeaines individuaalse õppekava või määrata mõni muu tugisüsteem (nt. logopeediline abi, õpiabi jm.), et aidata õpilasel omandada nõutavad õpitulemused.
(6) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeperioodi vältel omandatud õpitulemused vastavaks hindele „nõrk“.
(7) Õpilasele võib jätta trimestrihinde välja panemata ainult mõjuval põhjusel (haigus ja kooli vahetus). Õpilasele antakse lisaaeg vastamiseks ning seejärel pannakse välja trimestrihinne.

6.11 Täiendav õppetöö

(1) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt aastahinnetest või sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”.
(2) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
(3) Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid (kinnitatud direktori poolt), et omandada õppekavas nõutavad teadmised ja oskused.
(4) Täiendava õppetöö tulemused fikseeritakse e-koolis.
(5) Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või sõnaline hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö sooritamist, arvestades õppetöö tulemusi.
(6) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

6.12 Klassikursuse kordama jätmine

(1) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või on samaväärne sõnaline hinnang ning täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase ja tema eestkostja ning kuulab ära tema arvamuse.
(2) Õppenõukogu otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjuseta puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase ja tema eestkostja ning kuulab ära tema arvamuse.

6.13 Järgmisesse klassi üleviimine

(1) Aastahinnete või sõnaliste hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeaasta (31.08) lõppu.
(2) Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeaasta lõppu. Õpilane, kes on jäänud täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 31. augustiks.
(3) Lõikes (2) sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

6.14 Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega: „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.
(2) Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koos aineõpetajatega.
(3) Käitumise ja hoolsuse hinded märgib aineõpetaja e-kooli igas õppeaines trimestri lõpus.
(4) Käitumishinne märgitakse õppeaasta lõpus õpilasraamatusse ning põhikooli lõputunnistusele.
(5) Käitumise aastahindeks pannakse „mitterahuldav“ kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid.
(6) Käitumise hindamise aluseks on Maidla Kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
(7) Käitumise hindamine:
* Hindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilaste, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt, on aktiivne ja paistab silma klassivälises tegevuses.
* Hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
* Hindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kelle on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
* Hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
(8) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.
(9) Hoolsuse hindamine:
* Hindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
* Hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
* Hindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
* Hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimete-kohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

6.15 Põhikooli lõpetamine

(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldavalt eesti keele, matemaatika ning ühe valikeksami.
(2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase eestkostja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
• kellel on kuni kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine aastahinne.
• kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
(3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

6.16 Hinde ja hinnangu vaidlustamine

(1) Õpilasel ja tema eestkostjal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul alates hinde välja panemisest.
(2) Õpilaste hindamisel tekkinud eriarvamuste ja vaidlusküsimuste lahendamiseks pöördub õpilane või tema eestkostja esmalt aineõpetaja ja klassijuhataja poole.
(3) Aineõpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindamise kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
(4) Vaidlusküsimuse püsimajäämisel võib õpilane või tema eestkostja esitada kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.
(5) Hinde vaidlustamise korral teeb direktor otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.

6.18 Lõppsätted

Hindamisjuhendi muutmine ja täiendamine toimub õppeaasta jooksul tehtud ettepanekute alusel õppenõukogus.